Sõbrapäev - Armastus - Valentine Day

See naeratus meeles mul püsib. Armastan Su silmade sära. Neid huuli, kui liikumas vaatan, kõik muu mul ununeb ära. Mis iganes räägid, on huvitav, mis iganes teed, tahan teha. Kui vajad kord, kellega rääkida, siis tea, et olen siin, Sind armastan, kuni lõpeb mu elu. Ja ka pärast seda veel Jääb Su naeratus mu silmades särama edasi ! Armastusega....		Keeristormina haaran su kaasa viin minema myrisevast maailmast viin ära su kõrgele taeva kohta mis kõigest on kaunim seal on ookean ja aasad ja mets seal on naer ja laulud ja rõõm seal oled taas õnnelik laps seal on minu armastussõõm seal sa tantsid kui taevane ingel ja mina saan hoida sind seal on kogu aeg puna su palgel seal ma armastan sind
***		***
Pehmete huulte magus maik Su süda soe mu lemmik paik Puudutus hell mööda mu keha Erutab meeli, õhutab iha... ARMASTAN SIND !		Selle väljenduseks ei ole mul sõnu, tundeid, keelt, sest just see mõjutab mu südant, mu meelt. See on tunne, mis iial ei lõppe ning mis seab mu elule mõtte. Ma ei näe sellele äärt ega otsa ning selle põhjustad sa. See on nagu väike habras lind, kes minu poolt lahti lastud ning kes kuulutab kõigile nüüd Ma armastan sind !
***		***
Ma armastusest rääkida ei oska. Liig tugev tunne minu jaoks on see. Mismoodi räägib tulest ohverdatu, kes muutub tuhaks ohvritule sees ? Mismoodi anda mõistust liblikale, kes meeletuna lendab lõkkesse ? Ma armastusest rääkida ei oska. Su kätes olen nagu mängukann. Ja ometigi, hoolimata kõigest, ma pole eales olnud elusam.		Pilved varjasid päikese, nagu armastus sõpruse, kuid armastus on tihe ja sõpruse uputab rahe. Sellest ei hoolita - las ta sureb, upub, meil on armastus, me ei vaja sõprust. Pilved kaovad, saabub päev, armastus kaob, kuid kuhu jääb päikene, kuhu jääb sõprus ? Me kaotasime ka selle !
***		***
Nüüd ära sa läksid, sel vihmasel ööl ... Mulle kätte nii maksid minu vigade eest ... Mul kadunud on lootus, et kunagi sind veel näen ... Siiski suur on mu ootus, taas kinni hoida su käest ... Miks küll oled nii kaugel, kuigi seisad mu kõrval ... ja pisarad mu laugel on kui veetilgad tõrval ...		VIHKAN SIND ? IHKAN SIND ? Armastan Sind - samas kurvastan külmalt. Kallistan Sind - ja tõukan eemale julmalt. Su ligidust otsin - ja seda ei talu. Tulles tormegi trotsin - ja siis teen Sulle valu. Ja üks küsimus vaevab mind - `Vihkan Sind ? Ihkan Sind ?