Lumelahmakad männi okstel - kui ilusad !
ja laternad Jõuluses öös.
Silmadega sametist lund seilan.
... siis sõnad hetkeks suretan
tumma tühjuse eemale peletan.
Palju ütlemata teil jätan.
Vaid metsale sosistan
ja lumega laterdan.
Ma tean, et nad vaikivad ...
Helbest mu pihus saab pisike piisk,
tuisu tusast saab nakatav naer
ning pisarast peos tõuseb tõeline pillerkaar.
Kodu uksele hetkeks nõjatun
lumelastele lehvitan ...
"Varsti kohtume !" luban veel ma
... avan ukse, ja sellega
avan hoopis teise maailma ...
Jõulumees
Ma ei ole julm,
kuigi kortsus on mul kulm,
kuigi küljes on mul vead,
tahan lastele vaid head.
Oleks suhkrusaia sarnane
kui ma poleks karvane.
Habe pikk mul ees,
ma ei ole tavaline mees.
Kõige ilusam KUU on Jõulukuu,
kõige ilusam PUU on Jõulupuu,
kõige ilusam MEES on Jõulumees,
kõige ilusam AASTA ootab ees !
Vaikselt langeb lumehelbeid, särab tähevöö
rõõm ja rahu südames, kui on jõuluöö.
Üks aasta vaikselt ukse suleb
ta puudutusest link veel soe.
Uus juba hõisates ta järel tuleb,
ei möödunu tal midagi ei loe.
Oh jõuluaeg, oh jõuluaeg,
millal sina tuled ?
Mul on valmis juba kingid,
praed ja küünlatuled.
Kust Jõuluvana küll teab,
kas lapsed on olnud head ?
Kas on nad ema aidanud,
kas on nad kassi paitanud ?
Kas laps on olnud virk ja kraps
või mõnel koolis saadud kaks ?
Kes sussi sisse komme toob,
ja kingiks täpselt lapse soov ?
Tean, PÄKAPIKK on see,
kes jõulu eel meil luuret teeb !
Comments